Semisi 5:7-10
Ko e ‘eseni ‘o e fa’a kataki.
‘I he tohi ko eni ‘a Semisi, ‘oku ne fakamamafa’i ai e fa’a kataki. ‘I he lea fakapapalangi, ‘oku nau ngaue’aki e fo’i lea ko ia ko e “patience” (be patient). ‘A ia ko hono liliu fakapapalangi ia ‘o e “makrothymēsate”. ‘I he fo’i lea muli ko eni ‘oku konga ua; ko e “makros” mo e “thymos”. Pea ko e fakaofiofi ki he ongo lea ko eni, ko e kataki fuoloa (pe fa’a kataki). ‘A ia ‘oku ne ‘omi e fakakaukau ‘a e mahu’inga ‘o hono fakalahi ‘o e kataki. Pea ‘oku ne hanga foki ‘o ‘omi e fakakaukau ‘a e mahu’inga ‘o e sio fakamama’u ki he ngata’anga. He ko e sio fakamama’u ki he ngata’anga, ‘oku lava ai ke puli e ngaahi fakatanga ‘oku hoko mai. ‘Io, ko e sio ki he ‘aho ‘e hoko mai ai ‘a Kalaisi, ‘e lava ai ke tau ma’u ivi mo malohi ‘i he fononga ‘oku tau fai.
Ko e ‘eseni ‘o e fa’a kataki, ‘oku lava ke ma’u ia mei he fakakaukau ‘o e tangata fa’a. ‘Oku ne tanaki pulopula, teuteu’i mo e konga kelekele, pea toki fai e to ta’u. Hili e to ta’u, ‘oku nau tokanga ki hono tauhi e ngoue. Tokonaki ki ai e vai pea ‘ai ke ma’ala’ala. ‘O ‘ikai lau ‘aho pe, pea ‘ikai ke lau uike. Ka ‘oku laui mahina ‘a hono tauhi. Pea ko e taimi lahi, ‘oku nofo pe ‘a e tangata fa’a, ‘o tatali mo tatali ki ha ‘uha ‘e to mai ki he fonua. To e ‘amu ange 'ene nofo 'amanaki, kapau ko e ngaahi konga pulopula na’e lelei. Pea ‘oku nau nofo pe mo e ‘amanaki lelei, ‘e to mai ha vai, ke ma’u mo’ui mei ai ‘a e ngoue kuo to.
Ko e ‘eseni ‘o e fa’a kataki, ‘oku totonu ke ma’u ia ‘e he kakai ‘oku tui. Ke tau tu’u pe ma’a Sisu, neongo e taimi ‘alotamaki. Ke tau tu’u pe mo e ‘amanaki lelei, ‘e hoko mai ‘a e fakamo’ui, ‘o ‘omi e mo’ui ta’engata. ‘Io, ko e ‘eseni ‘o e fa’a kataki, ko e nofo mo e ‘amanaki lelei.
Pea ‘i he tu’u mo e fa’a kataki, ‘oku 'ikai fai ai ha hanu pe launga. He ko e fai pehee, kuo lava ai pe hono fakamaaua kitaua. Fakamaau ‘e hai? ‘E he toko taha ‘oku tu’u ‘i he matapa, 'a ia ko e ‘Otua.
Hange ko e fakasio ‘a e fanau (mei fale ako), ki ha taimi ‘e foki mai ai ‘a e faiako. Ke pehee pe ‘a e fakasio ‘a e kakai ‘oku tui, ki ha taimi ‘e hoko mai ai ‘a Kalaisi.
Ka ‘i he taimi ni, ko e ‘eseni ‘o e fa’a kataki – ko e nofo mo e ‘amanaki lelei. Pea ‘i he ‘amanaki lelei, ‘oku tau ma’u ai e to’onga mo’ui mo e ‘ulungaanga ‘oku lelei. Ko ha ‘ulungaanga ‘oku uho’aki ‘a Kalaisi Sisu.
Ko eni ia ‘a e ‘eseni ‘o e fa’a kataki.